Ei ole endajaoks kunagi avastanud ühtegi huvitavat IT-tugilahendust puuetega inimeste abistamiseks peale varjusurma vajunud EKI (Eesti Keele Instituut)-i kõnetuvastuse projekti. Alguse sai see juba vist 2000 aastal või oli see isegi 1999 kui EKI-s alustati kõnetuvastuse projekti. 2002-2003 aastal koguti erinevaid näidis lausete sisselugemisi üle Eesti. Ülikooldes olid lausa kampaania plakatid üleval, et üliõppilased osa võttaksid. Näidiste kogumine toimus etteantud lausete ettelugemisega telefoni teel tasuta numbrile. Projekt oli palju lubav, nad vist kogusid mälu järgi 4000 erinevat näidis kõnet etinevate eestis esinevate dialekidega (eesmärgiks oli vist 3000). Viimati lugesin sellest projektist, seda tagaotsides, 2007 aasta uudist et nüüd läheb jälle käima ja varsti saab arvutile eesti keeles dikteerida teksti ja seda avatud tarkvaraga.
Peale seda pole sellest projektis ei kippu ega kõppu.
Antud tarkvara oleks võimaldanud ilma suurema vaevata (keele soomepäraseks väänamiseta ja raha summadeta) eesti puuetaga inimestel juhtida arvutit häälkäskudega ja kirjutada raamatuid lihtsatl ette dikteerides. (Samas oleks see olnud kasutatav ka kõikidele hõivatud ja ka laiskadele inimestele.)
Kuna enamus interneti tsensuuri võimaldavad lokaalselt kasutatavad tarkvarad on mõeldud MS Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavatele arvutitele (mõningad ka MacOS-i jooksutavatele arvutitele), siis ma ei hakanud oma arvutisse Linuxi kõrvale teisi operatsioonisüsteeme paigaldama.
Samas olen varem paigaldanud tuttavate arvutitesse erinevaid veebi filtreerimise tarkvarasid, millede nimesid ma kahjuks enam ei mäleta (ega tänapäeva tehnikaarengu kiirusega ei pruugi neid enam alles olla). Kogemus nendega oli aga esmapilgul hea, näiteks proovides www.xxx.ee blokeeriti lehekülg ära ja seletati lahti veebilehitseja aknas, et see lehekülg on filtreeritud. Samas osad programmid näitasid ilusa teksti ja seletuse asemel, Error 404-ja (lehekülge ei leitud). Alles peale mingi aegset kasutust hakkasid ilmnema probleemid erinevatele lehekülgedele ligi saamisega. Näiteks blokeeriti mingil põhjusel ära auto24.ee. Arvatavasti leiti sealt mingi eesti keeles süütuna kõlav sõna, mis samas inglise keeles on midagi kurja. Suureks probleemiks sõnastiku põhjal tsensuuri rakendavatel tarkvaradel on nende inglise keelne päritolu, mis ei toimi Eesti lehekülgedel.
Lisaksin artiklile ka ülesande täitmiseks antud tarkvarade nimekirja IT maailma kiirele arengule jalgu jäämise fakti ja minu poolsed leiud antud nimekirja kohta.
Bess ([N2H2]) – Vana ettevõtte kodulehekülg http://www.n2h2.com pole enam kättesaadav. N2H2 osteti 2003 aastal ettevõtte Secure Computing Corporation (SCC) poolt ja tarkvara nimetati ümber “Secure Web SmartFilter EDU”-ks. 2008 aastal ostis McAfee, Inc SCC ära.
CyberSitter ([Solid Oak Software]) – Väga raske on leida testimiseks mõledud trial varjanti, igal pool on ainult nupud ostmiseks ja erinevaid oma ettevõtte domeene avatakse kiiremini, kui mingil piraatvara lehel. Eks mõtetu ajaraiskamine nendel lehtedel ole ka oma ette tsensuur veebile, kuna samal ajal ei jõua muudel lehtedel kolada.
CyberPatrol ([SurfControl] – USA-s kasutatavaim pakett) – Pakub lokaalse masina jaoks kahte programmi CyberPatrol Parental Controls – CyberPatrol Online Protection Pro
Net Nanny ([Net Nanny Software]) – Ettevõtte nimeks on saanud ContentWatch, Inc
NetRated ([PC DataPower]) – Ei oska öleda, kas minu internetis kolamise oskused on hakkanud järgi andma või on keegi selle väga ära tsenseerinud, aga mina seda tarkvara ega ettevõtet ei leidnud.
Smartfilter ([Secure Computing Corporation]) – Ettevõte, kes pakkus antud tarkvara on McAfee, Inc. Ainuke toode, mis neil töötab linuxi maailmas on McAfee SmartFilter & SmartFilter, Education Edition, aga seegi ainult vananenud RedHat EPL 5.1 versioonil.
Surfwatch ([SurfControl]) – Toode on ülesse korjatud Websense, Inc ettevõtte poolt ja on mahamattmisel, vanadel klientidel on võimalus kolida üle Websense toodetele.
I-Gear ([Symantec]) – I-Gear -i viimasete versioonide viited, mida interneti avarustest leiab on versioon 3.5 kohta ja need pärinevad aastast 2003.
Websense ([Websense]) – Toode, mis on mõeldud kodu kasutuseks on saanud minu andmetel nimeks “Websense Web Filter”.
X-Stop ([f8e6 Technologies]) – Mis läinud, see läinud. Sarnaselt PC DataPower – NetRated -iga on ka see toode ja ettevõtte peaaegu jäljetult kadunud.
Virginia Shea 10 käsust on minul palju kokkupuudet 9-nda käsuga, mis kõlas järgnevalt: “Ära kuritarvita oma võimu.” Kuna ma olen juba teises ettevõttes ainuke IT-spets, siis kõik võrkute, arvutite ja ligipääsude paroolid on minu teha ja haalata.
Aastatega olen ma omale külge harjutanud paroolide unustamise. Nimelt, kui ma kellelegi teen uue parooli või kasutan kellegi arvutit ja küsin kasutajalt parooli, siis hiljemalt 24 tunni pärast olen ma selle ära unustanud.
Mina isiklikult olen hoidunud kasutajatele ja võrgule liiga suurte piirangute peale panekust nagu näiteks MSN-i blokeerimine, interneti lehtede piirmamine ja arvutites kõikide õiguste kinni keeramine. Mõnikord on küll olnud vajadus mõnel masinal panna peale torrentite blokeerimine aga seda juhtub harva.
Olen näinud IT-mehi kellele hakkab võim pähe ja nad terroriseerivad töötajaid sellega, et töö masinates on kõik blokeeritud, kaasa arvatud ajalehtede veebisaidid. Mina pooldan seda, et tööline peab puhkepausidel saama arvutiga ka muud teha, kui näiteks raamatupidajate puhul, ainult numbreid toksida. Rõõmus töötaja on tootlikum töötaja.
Kuigi lõppemas on juba aasta 2011, ei ole minu arvates kahe aasta jooksul Eesti IT-proffide iseloomustustes midagi eriliselt muutunud. Kuna ma ise pole suurlinna inimene (olen Ida-Virumaalt), ega suures IT-ettevõttes, siis ma ei oska kommenteerida nendes kohtades pesitsevate IT-proffide kohata, küll aga tean väike külade ja ühe IT mehega ettevõtete ning omavalitsuste kohta. Külades (0-1000 elaniku) peetakse IT-meesteks/poisteks juba noori külapoisse, kes oskavad Windowsit vahetada. Suurtemateks IT-proffideks rahva arvates on aga juba need stereotüüpilised patsiga poisid, kes ajavad suust välja mingit keerulist juttu millest tavainimene midagi aru ei saa.
Reaalsuses aga peab väikeettevõttes ja väikeses omavalituses töötav IT-proff olema palju enam, kui patsiga poiss. Nimelt peab IT-proff suutma suhelda inimestega, andes kaas töölistele tugiteenust (helpdesk-i näol), olema raamatupidaja ja ärimees, et tegelda eelarvega. Lisaks peab tegema tavaliselt veel elektriku tööd, osutama transpordi teenust riistvara tarnimisel ja mõnikord ka kappide tassimisel. IT alal peab ta teadma kõike ja oskama kasutada ning õpetada kõiki tarkavarasid, mida ettevõttes kasutatakse.
Tarkvara ergonoomika üheks positiivseks näiteks on ettevõtte Microsoft® müügile toodud toodete juures esinev välimuse järjepidavus läbi aastate. Alates aastas 1995, kui ilmus turule Windows 95 on olnud kõikidel järgnevatel Microsoft®-i operatsiooni süsteemidel akende haldamisel, ülemises paremal nurgas X kujutisega nupp, mida vist teab iga arvutit vähegi kasutanud inimene, mille ülessandeks on programmile sulgemiskäsu1) saatmine. Omaette vaieldav on see, et kas selle nuppu asukoht peaks olema paremal pool või hoopis vasakul nagu see on MacOS-il.
Tarkvara ergonoomika, kui kasutusmugavuse halvaks näiteks võib tuua peaaegu kõikide algajate programmeerijate loodavad kooli tööde jaoks tehtavad programmid. Näiteks, kui õppilasele on antud ülesandeks teha programm, mis küsib kasutajalt kaks muutujat ja väljastab nende summa, siis enamus juhtudest töötab antud programm ilma igasuguste küsimusteta, lihtsalt vilgub kursor käsureal ja ootab midagi. Kes nüüd teab programmi ülessannet, oskab sisestada need kaks muutujat ja saab ka vastuse, kuid programm ei ütle, mis see vastus endast kujutab. Mina isiklikult üritan seda viga vältida ja lasen enda tehtud programmidel väljastada võimalikult palju informatsiooni kasutajale, et viimane oskaks programmiga midagi peale hakkata ka siis, kui ta seda esimest korda näeb, ilma alg ülesannet teadmatta.
1) enamus inimesi ütleks, et see X on programmi sulgemiseks, kuid kui sul on mõni dokument näiteks programmis Notepad avatud ja sa pole seda peale muutmist salvestanud siis programmi ei suleta, vaid talle saadetakse sulgemis käsk, mille peale ta küsib, kas salvestada või mitte või hoopis katkestada (sulgemine siis).
Patenteerimise üks ala liike on tarkvarapatendid. Esimene nn. tarkvarapatendi taotlus anti sisse inglismaal 21.05.1962 ingliskeelse pealkirjaga “A Computer Arranged for the Automatic Solution of Linear Programming Problems”. Tegu oli efektiivse mäluhaldusega simplex algoritmi tarbeks ja seda sai rakendada tarkvaraliselt ja nii sündiski 17.08.1996 esimene tarkvarapatent.
USA-s hakkati väljastama tarkvarale kehtivaid patente 70-ndate alguses. Samas maailma osas, kus tarkvarapatenteerimine on oma kuulsust kogunud, loodi 1982 kongressi poolt eraldi kohus nimega “Federal Circuit“, mis tegeles otseselt tarkvara patenteerimisega seotud küsimustega.
1996 aastal andis “USA Patendi ja Kaubamärkide kontor” välja “Final Computer Related Examination Guidelines” – “Lõplik arvutiga seotud läbivaatamise suunise”.
1970 loodud Euroopa patendi konventsioon välistas äriliste probleemide lahendamisega seotud arvuti programmidele patentide andmise.
Hetkeseis maailmas tarkvarapatentidega on selline, et USA mõjukad tarkvara ettevõtted, vaatamata mitmekordsele tagasilöögile, üritavad Euroopas läbi suruda tarkvara patenteerimise võimalikust.
Minu arvamuse kohaselt tarkvara patendid pidurdavad tarkvara arengut ja inovatsiooni sundides arendajaid lihtsate asjade, mis on juba patenteeritud, programeerimiseks tegema lisa tööd. Näiteks tahtis MS ära patenteerida programmeerimises väga levinud põhimõttelise funktsiooni “if .. then .. else”, mis oleks sundinud kõiki teisi arendajaid oma programme ümber kirjutama, et need ei sisaldaks antud funktsiooni.
Mis meile tulevik toob tarkvarapatentide osas ei oska keegi ennustada, kui arvatavasti üritavad suurettevõtted ka edaspidi suruda läbi EU tarkvara patenteerimist, kuid samas lootus ju jääb, et maailmast kaovad ka kunagi tarkvarapatendid (unistada ju võib).
Y2000
Läbi aegade üks tuntumaid IT maailma läbikukkumisi oli aasta 2000 probleem. Nimelt arvutite algusaegadel kui arvutitel oli mälu vähe ja see oli kallis, otsustati kasutada arvutites kuupäeva märkimisel aastate kohapeal kahte numbrit nelja asemel, n: 01.02.1984 = 01.02.84
Probleem ise seisnes selles, et aastal 2000 arvavad arvutiprogrammid, mis kasutavad kahekohalist aastaarvu, et kätte on jõudnud aasta 1900. Kui nüüd programm kasutas millegi jaoks lihtsat liitmise/lahutamise tehet ajaarvestuseks, siis 31.12.1999 + 2 päeva = 2.01.1900 mitte. Probleem tuleb nüüd selles, et kui arvutada, mitu päeva on kulunud 2.01.1900(tulevik) – 31.12.1999(minevik) = –36522 päeva = -100,22 aastat.
Probleemi nähti küll ette, kuid arvati, et kümmnete aastate jooksul see lahendatakse, kuid veel enne sajandivahtust leidus arvuteid ja programme, mis olid kasutusel olnud rohkem kui 10 aastat.
MS Windows Vista
Üks maailmas kõige kauem oodatud operatsioonisüsteeme, mis lubas maailma muuta ja rakendada uusi tehnoloogiaid oli MS Windows VIsta. Vista probleem, seisnes selles, et seda ei jõutud kuidagi valmis. Töökoha Windowsite väljalaske aeg oli MS-i puhul tavaliselt 2-3 aastat aga VIsta puhul venis see 6 aastat ja algselt plaanitud funksioone ja võimalusi ei saadudki valmis ning need jäeti välja. Pika väljalaskeaja probleemi tõttu olid kasutajad juba liiga ära harjunud Windows XP-ga, lisaks oli problemaatiline leida Vistale ajureid (draivereid) ning stabiilsus polnud ka kiiduväärt, mis paljudele kasutajatele ei sobinud. Mis veel sai Vista kasutuselevõtule saatuslikuks, olid kõrged riistvaranõuded. Isegi uusima riistvaraga jäi Vista aeglaseks.
MS BOB
Minu arvates üks suurim kannapöörde soovinud teha tarkvaratoote IT maailmas oli MS Bob. Bob-i näol oli tegemist Windows 3.1 teistmoodi kasutajaliidesega, mis kasutas töölaua asemel reaalelust pärinevat kabinetti.
Probleemiks sai see, et mis reaalelus on lihtne, ei pruugi olla lihtne hiirega virtuaalselt teha. Teine peamine probleem oli “koer”, kes üritas kogu aeg kasutajat aidata, mis hakkas segama (samasuguse vea tegi MS pannes kaasa oma Office toodete paketile tüütu kirjaklambri)